Kogumiskultuur tänapäeval: miks seda tehakse ning mis praegu populaarne on?

Mündid, margid, maalid – või hoopis jalanõud ja jalgrattad? Koguda saab kõike ning kollektsioneerimine kui tegevus on ühtaegu nii sõltuvusttekitav kui ka silmiavardav. 

Sageli võib kogumishuvi alata pelgalt paari samalaadse asja ostmisest ning sealt edasi kasvada täieõiguslikuks hobiks, mida uhkusega sõpradele-sugulastele tutvustada. Miks inimesed aga asju ikkagi koguvad ning mida kogutakse tänapäeval kõige rohkem?

Kollektsioneerimine võib osutuda investeeringuks

Teadlased on selle üle omajagu pead murdnud ning tulnud lagedale päris mitmete huvitavate põhjendustega. Kõige levinumaks kollektsioneerimise tagamaaks on mõistagi koguja emotsionaalne side oma kogutavate asjadega, mis ajapikku vaid suureneb ning lumepalliefektina kogujat oma kollektsiooni laiendama paneb.

Emotsionaalne side võib tekkida näiteks esemete seotusest mõne ilusa mälestusega, ajaloolisest väärtusest või lihtsalt oskusest hinnata midagi kaunist. Kui lapsepõlvest on meeles näiteks mõni mängukaartide sari, siis võib isu neid koguma hakata tekkida hoopis täiskasvanueas.

Säärase sideme kõrval võib üheks kollektsioneerimise alustalaks lugeda ka esemete jahtimist ning otsimist.

Paljud hobikollektsionäärid koguvad algul kokku hõlpsasti leitavad asjad ning selleks, et protsessist veelgi rohkem rahuldust ammutada, hakkavad nad otsima haruldasemaid ja raskelt leitavamaid asju. 

Mida keerulisem midagi leida on, seda parem on pärast järelmaitse. Otsimistegevus on seljuhul samaväärselt tähtis kui on selle kindla eseme leidmine, kui mitte tähtsamgi.

Kogumine vähendab teadaolevalt ka stressi, suurendab korraarmastust ning on paljuski väga hariv tegevus. Lisaks võib see kollektsionääri kokku viia teiste sarnaste hobikollektsionääridega, andes võimaluse luua uusi sõprussuhteid. Mõne spetsiifilise eseme puhul võib rolli mängida veel rahaline väärtus, muutes kogu kollektsioneerimise investeerimiseks või väikestviisi äritegevuseks. 

Hea näide on mänguasjad, mis võivad oma investeerimisväärtuse poolest suisa jahmatada. Temaatilised kujukesed, mudelautod, mängukaardid, koomiksid, raamatud ja nukud võivad mõnikümmend aastat pärast tootmist minna kaubaks lausa hingehinnaga. Näiteks on Harry Potteri raamatuseeria esimese osa First Edition eriversiooni eest küsitud suisa 55 000 dollarit.

Öeldakse ka, et üheks kollektsioneerimise põhjuseks on nostalgia, mis käib justkui kahekümneaastaste tsüklitena. Seepärast on tõsiselt hinnas ka esemed üheksakümndatest ja “nullindatest”. 

Mänguasjade puhul vaadatakse sageli enimmüüdud toodete poole, näiteks on üheksakümnendate Barbie nukkude eest küsitud tänapäeval tuhandeid eurosid. 

Esilinastuselt ning filmiüritustel saadud filmipostrid võivad pikema aja möödudes samuti väärtuse poolest metsikult tõusta. Stiilsed kaheksakümnendatest pärinevad kultusfilmipostrid (Star Wars, Indiana Jones jne) võivad sellega tõsiselt üllatada, kusjuures nende hinda on võimalik tõsta läbi nende korraliku raamimise ja eksponeerimise.

Mida kogutakse tänapäeval eriti palju?

Tehniliselt võib ju koguda absoluutselt kõike. Tasub vaid kasvõi korraks enda ümber ringi vaadata: näiteks raamatud, telefonid ja arvutimängud. Vanasti olid ning loomulikult on ka praegu tugevalt hinnas markide ning müntide kogumine, ent moodsatel aegadel kogutakse sageli ka muud põnevat.

Kui olete kuulnud väljendit sneakerhead, siis on jalanõude kogumise fenomen ilmselt teile tuttav. Peamiselt noorte seas leviv kogumismaneer puudutab enamasti kõikvõimalike tossupaaride kollektsioneerimist. 

Jalanõusid hangitakse nii firmapõhiselt kui ka eesmärgipõhiselt ning haruldased pole ka juhud, kus tossud riiulitesse väga kaunitel viisidel ära paigutatakse. Trennitossud, vabaajatossud, peotossud – kaubaks läheb kõik.

Teine hea näide vinüülplaatide kogumine. Muusika on kunst ning paljude melomaanide jaoks on vinüülplaat selle nautimiseks üks kõige ülimaid viise üldse. 

Räägitakse ju sageli, et vinüüli heli on hoopis kvaliteetsem ja ehedam kui näiteks kõlaritest kostuv. Vinüülplaate võib oma kaanedisainitõttu pidada samuti kunstiteosteks. Balti Jaama Turg on paaril korral võõrustanud ka spetsiaalselt sellistele kollektsioneerijatele loodud üritust nimega Plaaditurg, kus oma vinüülivarusid kenasti täiendada saab.

Isegi veini kollektsioneeritakse. Reeglina ostetakse veini vaid tarbimiseks, ent mõned kollektsionäärid ostavad haruldasemaid ning väärtuslikemaid veine kokku ka kogumise või edasimüügi eesmärgil. 

Nii mõnigi uhke veinikelder võib olla täidetud tõelise gurmee-joogipoolisega, mida näiteks ära ei tarbitagi. Veine kogutakse hinna, vanuse, hoiustamise ning päritolu alusel. Neid isegi kindlustatakse!

Kogutakse ka riideid, väärismetalle, kristalle, vanu fotoaparaate ning isegi autosid. Kogumiskultuuril piire ei ole. Alustamaks kollektsioneerimishobiga, ei pea tingimata internetisoppides sihitult ekslema – tasub näiteks külastada Balti Jaama Turu teist korrust, kus paikneb põnev antiigiala. Avastamist, põnevust ning avardavaid kogemusi leidub seal lõputult!

Artikkel valmis koostöös Geenius Meediaga.